Herneste kasvatamise 8.nädal (20.04)

Mis siis sel nädalal uut juhtus :).
Meie VILMA2 taimedele oli esmaspäevaks tekkinud 2 punga ja 2 õit ning ühest õiest oli hakanud arenema  väike hernevili ehk kaun, Teistel taimedel aga pungasi ei ole märgata.

Nädala nipp: Lahkudes kustuta tuled – nii säästad keskkonda

Nädala küsimus on sel korral muinasjutu-teemaline. Vastuse leidmine käis seetõttu väga kiirelt.

Muinasjutus “Printsess herneteral” usutakse, et tundmatu neiu on printsess, kui…

•  ta ei saa öösel magada tülika hernetera tõttu, mis on peidetud 12 madratsi alla
•  ta suudab 12 tundi seista ühe herne tera peal
•  ta külvab juhuslikult 3 herneseemet, mille taimedel on kõik õied erineva värvig

Loomulikult on õigeks vastuseks esimene:  ta ei saa öösel magada tülika hernetera tõttu, mis on peidetud 12 madratsi alla.

Neljapäevaseks vaatluseks oli taimedele tekkinud juurde pungasid ja õisi. Lugesime kokku:
VALMA1- 1 pung
VALMA2- 2 punga ja 3 õit
ERME1- 1 õis
ERME2- 2 punga.

Loendame hernetaimede pungi ja õisi.

Mõõtsime ära ka meie katsetaime, mis sel nädalal väga palju pikkust enam visanud ei olnud. Kui eelmine nädal oli 49 cm siis sel, korral vaid 2 cm pikem ehk  51 cm.

Mõõdame katsetaime. 51 cm venitas välja.

Loomulikult hoolitsesime ka kastmise eest.

Päikest,
Perepesa

Hernetaimede kasvatamise 7. nädal (13.04)

Nädala nipp: Tee pai oma lemmikloomale – lemmikloom on su parim sõber 





Kuidas on Gregor Mendel hernestega seotud?

•  Gregor Mendel avastas herneste kaitse katku haigestumise vastu
•  Gregor Mendeli nimele kuulub rekord: ühe minuti jooksul sõi pulkadega 7175 hernetera
•  Gregor Mendel viis läbi ristamiskatseid ja pani aluse geneetikale

Nädala küsimuse vastuseks sel korral: Georg Mendel viis läbi ristamiskatseid ja pani aluse geneetikale.
Sel nädalal oli meie taimekestele tekkinud esimesed õied ja pungad. Esmaspäeval (10.04) avastasime 1 õie ja 2 punga, neljapäevaks oli pungi juba 3. 
Meie pikim taim vajas mõõtmiseks mõõdulinti. Üheskoos mõõtes saime tulemuseks lausa 49 cm.

Sel nädala kastsime usinasti , mõtleme ka väetamise peale, sest tundub, et taimedel on vannides kitsas ja jõust jääb puudu. 

Häid pühi!

Herneste kasvatamise 6. nädal (6.aprill)

Nädala nipp: Väike nali olgu igas päevas – rõõmus meel hoiab haigused eemal

Selle nädala küsimus on järjekorras juba viies.

Miks on hernel koos mügarbakteritega hea elada?

•  Hernetaim saab kasvamiseks kasutada mügarbakterite poolt kättesaadavaks muudetud lämmastikku
•  Mügarbakterid muudavad oma elutegevusega mulla kohevamaks
•  Hernetaim kasvab kõrgemaks ja ei vaja toestamist

Õige vastuse leidmine oli vaid väikese arutelu tulemusel kiire tulema. Lapsed mäletasid, et mügarbakterid annavad hernetaimedele õhku, sealt lämmastikku.

Mõõtsime lastega hernetaimi. Sel korral tuli appi võtta liitmine. Liitsime 30 cm lisaks veel 5cm ja saime pikimaks  ERME1 hernetaime 35 cm-ga. Ka teised taimekesed olid tublisti pikkust visanud.

Selleks korraks kõik,

Päikest ja nautige kevadet.

Herneste kasvatamine 5. nädal (30. märts)

Herned kasvavad jõudsasti. Sel nädalal tegelesime hernetaimede kastmisega ja mõõtmisega. Toimus ka ametlik mõõtmine. Ning meie pikim hernetaim on ERME1 ja lausa 24cm. Nüüd tuleb kasutusele võtta uued mõõduriistad, sest meie joonlauad jäävad lühikeseks.
Pikim ERME1- 24 cm
           ERME2- 23 cm
           VILMA1- 14 cm
           VILMA2- 16 cm

On näha, et VILMA hernetaimed on tunduvalt lühemad. See on aga mõistetav, kuna VILMA taimed on madalam sort kui ERME.
Juba eelmine nädal oli näha et 3 VILMA1 taime on kasvus mahajäänud, ja sel nädalal 1 hernetaim kuivas sootuks ära. Põhjust on raske leida, võimalik et tal jäi toitainetest ja valgusest puudu.

VILMA hernetaimed. VILMA1 taimedest on 3 kasvus mahajäänud ja 1 neist ära kuivanud.

ERME hernetaimed. Kõrgeim neist 24 cm.

Selle nädala "Sõprusetera" küsimus kõlas nii:

Miks on mügarbakteritel koos hernestega hea elada?

1. Mügarbakterid saavad hernestaimedelt oma kasvuks vajalikku orgaanilist ainet.

2. Suurema taime varjus on turvalisem elada.

3. Mügarbakterid saavad kinnituda hernestaimede juurtele, et vesi neid mullas liiga sügavale ei uhuks.

See küsimus on palju seotud eelmise nädalaküsimusega. Me tuletasime lastega üheskoos meelde, mis me siis rääkisime. Milline kooselu hernestaimedel ja mügarbakteritel on? Lastel tuli meelde, et sõprussuhe, leidus ka paar last, kes mäletasid mõistet sümbioos. Mäletati, et mügarbakterid annavad taimele õhku, lõpuks meenus ka sõna lämmastik. Ja et taimed annavad bakteritele toitu. Nüüd oli vaja selgitada mõistet orgaaniline aine, kui saime teada, et see ongi toitaine, siis oli vastus selge.

Mügarbakterid saavad hernestaimedelt oma kasvuks vajalikku orgaanilist ainet.

Selleks nädalaks kõik,

Herneste kasvatamise 4. nädal (23.Märts)

Meie hernetaimed kasvavad vuhinal. Iga päevaga aina pikemaks ja pikemaks. ERME taimed on kasvanud juba nii pikaks, et arvasime koos lastega, et neile oleks tarvis tugipostid panna.

Vaatasime lastega, kuidas hernetaimed end postide ümber on mässinud.

Meistedasimegi neile toredad aiad, et nad ikka sirgeks kasvaks ja ümber ei kukuks (vaja läks vaid šašlõkitikke ja kuumaliimi). Juba järgmisel päeval panime tähele, et hernetaimed on aiakesed väga omaks võtnud ja ennast oma võsudega aia külge mässinud.

Sel nädalal on koolivaheaed, seega nädalaküsimust ei ole. Aga hernetaimi kastsime ja mõõtsime ikka.

Saime teada, et meie ERME1(leotatud seeme) kõige esimesena tärganud taim on juba 15 cm pikkune.
ERME1 (mõõdetav taim) kasv:

9.03	2 cm
14.03	6 cm
23.03	15 cm

Kui eelmine nädal oli ERME1 ja ERME2 taimede pikkustel silmnähtav vahe, siis nüüd on kõik taimed peaaegu ühepikkused.
VILMA taimed kasvavad ka ja jõuavad vaikselt ERME omadele järele. Siisiki on VILMA1 (leotatud) taimedest 3/5-st jäänud kasvus tunduvalt maha. Lehed on neil väga väikesed ja silmnähtavalt kiduramad. Loodame, et ka nemad teistele järele jõuavad.

Selleks nädalaks kõik. Kena kevade algust kõigile!

Herneste kasvatamise 3. nädal (14.märts)

14.märts vaatlesime koos lastega taas hernetaimi. Nüüd on kõik taimed kenasti välja tulnud. Tundub, et vaid üks herneseeme ei tahtnud kasvama minna. Seega on meil kokku 19 kena taimekest.
VALMA hernetaimed tärkasid ka eelmise nädala lõpuks ja tänaseks on osa juba kena 0,5 -1 cm pikkused.

ERME hernetaimed 14.03.2017. 

VALMA hernetaimed 14.03.2017

Märkasime lastega, et taimedele olid tekkinud lehed. Vaatlesime üheskoos ka neid. Ja mõõtsime huvi mõttes taas taimi.

ERME1 taim, mida me eelmine neljapäev(9.03) mõõtma hakkasime, oli juba 6 cm pikkuseks sirgunud. Seega 5 päevaga lausa 4 cm, seega ligi 1 cm päevas, vinge :)

Ka ERME2 taimed olid tublisti järgi sirgunud, ei teinudki suurt vahet leotatud ja leotamata taimedel.

Arutlesime üheskoos ka nädala küsimuse üle.
Kuidas nimetatakse hernetaime kooskasvamist mügarbakteriga?
a. sündroom
b. sümbioos
c. sümfoonia
d. sümpaatia
Sel korral oli meie kõigi jaoks väga palju uusi sõnu ja mõisteid, mida pidime hakkama endale selgeks tegama, enne kui vastust valida sai.
Bakterist olid lapsed kuulnud. Vestlesime, et on nii häid kui ka halbu baktereid ja et mügarbakterid on head ja kasulikud hernetaimele. Vaatlesime ka pilti, kus oli näha milliseid vahvaid mügaraid nad juurtele moodustavad.
Leidus lapsi, kes olid kuulnud sümpaatiast ja sümfooniast, kuid mõiste sümbioos tekitas kõige enam arusaamatust. Uurisime välja, et see on nagu sõprus kahe lapse vahel, mõlemad hoolitsevad üksteise eest ja teevad head.
Arutlesime lastega, mida hernetaim võiks eluks vajada ja kõige muu seas tuli välja, et õhku. Lapsed said teada, et õhus on hapnik, mida vajame meie inimesed ja süsihappagaas ning lämmastik, mida vajavad aga taimed.
Mügarbakterid ongi need, kes aitavad hernetaimel lämmastiku õhust kätte saada vastutasuks annab taim bakterile toitu.
Seda teades jõudsime järeldusele, et õige vastus on b.  ja sümbioos. Seega mügarbakter ja hernetaim on omavahel sõbrad :D.

Sel nädalal tegime veidi kunsti herneste teemal. Leidsin vahva idee ja teostus juba laste poolt:

Herneste kasvatamise 2. nädal (9.Märts)

Huraaa, meil tärkasid esimesed herned. Kuni kolmapäevani me vaid vaatasime ja kastsime oma nõusid ja muud ei vaadanud sealt vastu, kui pruun muld. Siis kuulsin kõrvalt rühmast, et nad olid oma  nõud musta kilega katnud ja juba herned väljas. Nii tegime ka meie ja jee, ka meil esimesed rohelised peaksesed paistavad.

Kastame taimi

Lastega vaadeldes, leidsime ERME -herneste vannist kokku 7 tärganud hernepeakest. ERME1 ehk varem leotatud hernestest oli üles tulnud 4 hernest ja kuivadest ERME2-st 3.

ERME hernesordist on 7 taime tärganud.

Vaatlusel selgus, et herned olid erineva kasvuga. Otsustasime üheskoos herned ära mõõta. Kasutasime selleks joonlauda.

ERME1 2cm (Helene mõõdetud) Reas esimene ja esialgu ka kõige kõrgem. Hakkame selle taime kasvu jälgima.

ERME2 taim. 0,5 cm kõrge.

Selgus, et ERME1 henetaimed olid tunduvalt kõrgemad. Mõõtmistulemused näitasid, et  ERME1 kõrgused jäid vahemikku 1,5-2 cm. Samas kui ERME2 taimed olid kõigest kuni 0,5 cm kõrgused.
Kuna projekti käigus peame mõõtme üht konkreetset taime valisime selleks ERME1 reas esimese taime-9.märts oli selle kõrguseks 2 cm.


Kokkuvõte:
9.03- ERME1 (niisutatud) oli 4/5-st hernest tärganud. Taimekõrgused 1,5-2 cm.
          ERME2 (kuivad) oli 3/5-st hernest tärganud. Taimekõrgused -0,5 cm.
VALMA hernestest ei ole veel märku.



2. NÄDALAKÜSIMUS
Mitu aastat on herneseeme idanemisvõimeline?
Lastega arutlesime, et huvitav, kui kaua ühed herneseemned vastu peavad. Lapsed arvasid, et päris 100 aastat ei pea aga kauem ikka, kui 1 aasta. Eks see vastus kuhugi sinna kahe vahele jääb. Meil oli hea näide tuua muruseemnetest, mis olid kappi jäänud ja juba nii 3- 5 aastat vanad. Nendest kahjuks muru ei saanud, ei hakanud idanema.
Enamus laste jaoks oli mõiste idanema uus- nüüd teavad lapsed, et see tähenab seda, seemnest hakkab taim kasvama.
Õige vastuse leidmiseks pidime appi võtma interneti. Veidi otsimist ja leidsimegi vastuse: Herneseeme püsib idanemisvõimelisena 4-6 aastat.